Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Varem või hiljem igaüks leiutaja ja arendaja vajab oma arenduste litsentsimise probleemiga hakkama saama. Ja kui suletud lähtekoodiga kommertstoote litsentseerimisega on peaaegu kõik arusaadav. Kui tegemist on avatud lähtekoodiga programmi litsentseerimisega, siis kindlasti võivad tekkida raskused, sest maailmas on selliseid litsentse palju , ning kõik litsentsid on erinevad.

Edasi ma pakkuks lugejale GNU GPL versioonide võrdluse paragrafi , kuna selle põhi ideeks on ongi Copyleft. Selle versioonid näitavad kuidas vabavara aastatega on arenenud. GNU GPL on üldine avalik litsents, mis näeb ette tasuta kopeerimist, levitamist ja muutmist, ning mis on saanud meie infoühiskonnas juba ammu hea vormi tunnuseks.

GNU GPL v1 – selle litsentsi alusel avaldatud lähtekood peaks olema kõikidele kättesaadav ja igaüks võiks selle modifitseerida. Samal selles versioonis oli kirjutatud litsentsi pärimisest lähtekoodi muutmise korral, st tulemusena muudetud või kombineeritud teise koodiga lähtekood, tuleb samuti litsentseerida GNU GPL -litsentsi alusel.

GNU GPL v2 ja GNU Lesser GPL v2.1 – need versioonid sätestavad sellist reegli, et programmi ei tohi levitada, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja saab täielikult kasutada oma õigust sama litsentsi alusel muuta ja levitada lähtekoodi, ja programmi raamatukogusid.

GNU GPL v3.0 – GPL -i uusim versioon. Litsentsile tehtud muudatuste eesmärk oli kaitsta litsentsi kasutajaid patentidega seotud kohtuvaidluste eest, nüüd ei saa programmi autorid nende koodi kasutamise pärast kohtusse kaevata. Sellist reeglistiku kasutavad ka teised litsentsid Apache License, Microsoft Public License.

Sooviks tuua ka üks hea näide suurest ettevõttest, mis alguses kasutas oma tootes Open Source lahendusi, mis olid Copyleft mõttega tehtud ning pärast kasvas suureks korporatsiooniks. Ma räägin Apple – st, ning selle Mac OS X süsteemist. Steve Jobs omal ajal kasutas oma süsteemi jaoks NetBSD ja FreeBSD  ja lisas sellele oma poolt unikaalsed elemendid. Just see BSD põhinev süsteem soodustas omal ajal rakenduste arendamist, ning muutis Mac OS mitmekülgsemaks süsteemiks. Ka tänapäevase Apple süsteemides on kasutusel vabavara lahendused, kuigi Apple on ka hea näide, kuidas võib vabavara litsentsidega manipuleerida ja muuta selle litsentsil põhinevaid tooteid kommertstooteks.

Lõpetuseks, sooviks ka lisada, et mis tahes piirangute loomine vaba tarkvara levitamisel võetakse alati “vaenlikult”, isegi kui need piirangud vastavad täielikult algsetele litsentsitingimustele. See on üks faktoritest, miks litsentside küsimuse arutamine peab juhtuma enne toode arendamist juba idee tekkimisel.