Info- ja võrguühiskond

Eesti on väike riik, mis hakkas alates 2010-ndest muutuma digitaalseks riigiks (e-riik). Eesti võttis esimesena maailmas kasutusele e-residentsuse, lubas oma kodanikel Interneti kaudu hääletada, Interneti kaudu alla kirjutada mis tahes dokumente, kasutada tasuta ühistransporti ja teeb nüüd kõik, et edasi areneda IT-valdkonnas. Selle artikli idee on läbi vaadata inimeste omaaegse tulevikunägemuse nende kindla maailmavaade nurga alt.

Alustada sooviks ühest dokumendist nimega „CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY“, mille eesmärgiks oli vaadelda infoühiskonna ülemaailmse arengu väljakutseid ning pakkuda välja alternatiivi nende probleemide lahendamiseks. Ülevaates autor mainis, et kindlasti majandus peaks muutuma, kuna muutub üldse inimeste elu ja otsuste tegemise aeg ainult väheneb. Pole üldse vaieldav, et Internet tänapäeval mängib suurt rolli maailma elus ja on kõvasti seotud majanduse valdkondadega. Olen ka nõus sellega, et tööstusühiskonna ja infoühiskonna vahel on selge erinevus. Tööstusühiskond – suurem osa tööst koosnes rutiinsetest ülesannetest ja töö tulemus sõltus suures osas sellele pühendatud ajast, kuid mitte koostööst.  Infoühiskonnas  inimesed töötavad rohkem ja rohkem koostöös teistega, seega juhid peavad suutma luua rikastavaid kogukondi sellise töö liigi arendamiseks. Vaatamata selle, et dokument oli kirjutatud ammu, autor mainis erinevaid aspekte ja päris täpselt ennustas muutusi majanduses ja hariduse kvaliteedis.

Nüüd sooviks keskenduda meie oma riigile. Teine ülevaade käsitleb Eesti arengukava aastaks 2020, ning IKT kasutuselevõttu erinevates elu- ja poliitikavaldkondades. Tundub, et aasta 2021 on hea aeg selle dokumendi läbi vaatamiseks.  Minu meelest kõige enam realiseerunud visioonipunkt on „Inimeste parem elu“, kuna tänapäeval on umbes 98% kõigist valitsuse teenustest saadaval veebis. Näiteks saame ühtse avalike teenuste portaali kaudu saada juhiloa, registreerida lapse sünni ja taotleda sotsiaaltoetusi. Samal ajal, riigis on kehtestatud seadused ja reeglid andmete töötlemisele ja salvestamisele, mis tagavad inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle. Inimesed täna saavad tellida kõike asju koju, isegi toit on kättesaadav Barboora või e-Selveri äppide kaudu, mis on lihtsad ja mugavad klientidele orienteeritud. Tundub, et kui soovid saad kõike kodust väljamata teha, saada ja tellida.  Viimaste aasta kümnendate raames on Eestis välja töötatud maailma kõige arenenum digitaalne infrastruktuur. Allkirjad on digitaalsed, makseid maksta? Paar minutit. Internetis hääletamine? Palun. Nüüd meie elus võiksid puududa valimiskastid, putkad koolides ja muud valimistingimused. Kõik, mida vajame, on arvuti või telefon. Ei, loomulikult saab isiklikult hääletada, kuid koroona ajal riik ja ametnikud soovitavad e-hääletamist.

Nüüd räägin, ka sellest, mis minu arust ei õnnestunud väga. Tehnoloogiad on alati olnud vanade traditsioonide hävitajad, see sama juhtub eesti professionaalse kultuurieluga, nimelt punkt dokumendis „Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev“ ei vasta tõele. Meie saame kasutada e-teenuseid eesti keeles, kuid kui vaadata nende arendamist ja keelt mida kasutatakse IT-valdkonnas, siis see kindlasti ei ole eesti keel. Samal on raske öelda, et põhiharidus koolides on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks. Probleemiks minu meelest on vananenud õpingukava, mis ei käsitle IKT-seadmeid nii nagu peaks, kuid kindlasti sooviks märkida, et ülikoolides selle valdkonna visioon on päris hästi juurdunud.

Lõpetuseks, sooviks märkida seda, et Eesti alustas oma teekonda tavalise endise Nõukogude vabariigina. Riik nägi oma tulevikku tehnoloogias, innovatsioonis ja avatuses. Eesti teeb palju IT -tööstuse arendamiseks, ning digitaalse tegevuskava prognoosid on läinud peaaegu plaanidega kokku. Oma poolt soovin lisada ka mõned Eesti positiivsed küljed võrreldes teiste riikidega, nimelt: integreeritud lähenemine riigi portaalide väljaarendamisel, hea ja juurdepääsetav Internet ja muidugi riigi elanikud, kes kasutavad hea meelega uusi võimalusi oma elu parandamiseks.